Foto: Sooru mõis 1940. aastal/Valga Muuseumi fotokogu
Tänavune aasta on kuulutatud raamatukogude aastaks. Valga vallas on käesoleva aasta seisuga kümme raamatukogu – keskraamatukogu ja üheksa haruraamatukogu. Just raamatukogude aastal on kohane vaadata tagasi, aga ka ettepoole – kust me tuleme, kus oleme praegu ja kuhu oleme teel. Tutvustame meie tublisid raamatukogusid ükshaaval, seekord teeme tutvust Sooru raamatukoguga. (Kirja pani Sooru raamatukogu juhtaja Elin Tamm).
Sooru raamatukogu hälliks on Sooru rüütlimõis
Sooru(Soorhof) mõisa esmamainimine pärineb aastast 1388, mis teeb temast ühe vanima mõisa Eestis. Miks see siin nii oluline on? Sest Sooru mõisast sai tõenäoliselt alguse esimene Sooru raamatukogu.
- aastal oli Sooru mõis rüütlimõis, mille omanik oli parun Moritz von Wrangel, aastail 1920 – 1922 võõrandati Sooru mõis Eesti riigile. 1921. aastal loodi Sooru Laulu ja Mängu Selts, seltsi volinikuks sai Herman Talvik ning selle juurde loodi ka raamatukogu. 1922. aastal seati mõisa härrastemajas sisse Sooru valla algkool, mida juhatas Peeter Kerk.
- aastal teatas vallavalitsus haridusministeeriumile, et vallal puudub raamatukogu ja palus toetust selle asutamiseks. Sellele esitas vastulause Sooru Laulu ja Mängu Seltsi esimees Herman Talvik, teatades, et neil on raamatukogu juba ammu olemas ning vallarahva kasutada. 1926. aastal asutati siiski Sooru vallale oma raamatukogu, mille juhatajaks sai Eduard Uibo, hiljem olid juhatajad kooliõpetajad, kuna raamatukogu asus Sooru algkooli juures.
- aasta detsembris toimusid koolimajas mitmed raamatunädala üritused: üleriigilise aktuse kuulamine raadio kaudu, kohalik aktus õpilastele, kirjanduslik õhtu, raamatunäitus ja selgitavad kõned. 1939. aasta raamatunädala tõmbenumber oli kirjanduslik kohus Friedrich Märtmanni üle, kes ei lugenud raamatuid ega tunnistanud üldse kirjasõna. Eriti hoogsaks kujunes kirjanduslik vaidlusõhtu teemal „Kas maksab raamat lugeda?”, kus koolijuhataja Johannes Lillmaa esines referaadiga „Kuidas sünnib kirjanduslik looming”. Raamatunädala puhul tehti Sooru kooli- ja avalikule raamatukogule annetusi nii rahas kui kirjanduse näol. Heldeimaks annetajaks osutus raamatukaupmees A. Suur, kellel oli talu Soorus ja kes kinkis 15 köidet raamatukogule.
Sooru mõisahoone, kus asus 6-klassiline algkool ja raamatukogu, hävis 1944. aasta augustis sõjatules. Hilisemalt paiknes raamatukogu Sooru rahvamajas. Teadaolevalt on juhatajatena töötanud: 1946 – 1947 M. Ilves, 1948 Maret Paluste, 1949- 1950 Vilma Kiivit( Peterson), 1967-1968 Aili Toomet, 1968 – 1969 Silvia Leheste. 1970 -1986 aastani töötas raamatukogus juhatajana Milli Leht. Raamatukogu sai telefoni ning elu läks veidi kergemaks.
- aasta jaanuaris loodi Sooru raamatukogu juurde raamatusõprade ühing, mille esimeheks sai Hans Truumaa, kes oli suur raamatusõber. 1976. aasta veebruaris toimus remont, millega raamatukogu ilusamaks ja mugavamaks muutus.
- aastast asus juhatajana tööle Ülle Ahk. 1990. aastal kirjutas juhataja: „Suhted majandiga on leiged. Uutele suurematele ja soojematele ruumidele lootust pole, olemas olevatki ei saa remonditud – katus tilgub läbi aastaid, aknaklaase tuleb parandada omal jõul, ka küttepuid saen ja lõhun ise.”
Samast aastast läksid piirkonna raamatukogud Tõlliste külanõukogu/ valla alluvusse. 1993. aastal kolis raamatukogu endisesse kolhoosi kontorihoonesse, mis varasemalt oli olnud mõisa abihoone. Ruumid olid avarad ja varasemast tunduvalt lugejasõbralikumad. Miinus oli, et ikka tuli ahjusid kütta.
- aasta septembrist töötab raamatukogus juhatajana Elin Tamm. Pärast inventuuri ja raamatute pakkimist toimus tagasikolimine Sooru rahvamaja ruumidesse, senine hoone läks eraomandisse. 2004. aastal sai raamatukogu arvuti ja internetiühendus. 2008. aastal võeti kasutusse tarkvaraprogramm RIKS ja 2009. aastal alustati elektroonilise laenutamisega. 2012 renoveeriti raamatukogu ruumid, osteti uued riiulid ja mööbel.
Raamatukogu juures tegutses Sooru Naisselts, kelle liikmetega korraldasime koos erinevaid toredaid üritusi nii lastele kui täiskasvanutele. Kahjuks on nüüdseks Sooru Naisselts oma tegevuse lõpetanud. Rahvamaja endise perenaise Kaidi Kaljustega sai tehtud lastele näiteringi, korraldasime külapidusid, kevaditi toimusid heakorrapäevad.
Raamatukogu on andnud oma panuse ka MTÜ Sooru Arenduse poolt korraldatud kohtumistele Kristiina Ehini ja Silver Sepaga, Piret Pääri , Contra ja Tom Valsbergiga.
Raamatukogus on kaugtöö tegemise võimalus, saab printida ja koopiaid teha, alati saab abi erinevate e-teenuste vajaduse korral. Eelmisel suvel osalesid lapsed aktiivselt suvelugemise programmis, ootan sellel suvel ka kõiki lapsi osalema.
Soovin kõikidele oma lugejatele ja külastajatele head raamatukogude aastat, leidke ikka aega lugemiseks ja raamatukogu külastamiseks!