Õru raamatukogu

Õru raamatukogu on asunud eri aegadel eri hoonetes. Raamatukogu avamisel 1.detsembril 1944. aastal paikneti Õruste külas ühes majas koos Õru algkooli ja rahvamajaga. 1952. aastal kolis raamatukogu suurematesse ruumidesse: Laatre külanõukoguga samasse majja, mis asus endise koolimaja kõrval. 1954. aastal sai Laatre külanõukogust Õru külanõukogu.

l963. aastal kolis raamatukogu Valga sovhoosi keskusesse – praegusesse Õru alevikku -, kuhu majand andis ruumid.

1990. aastal koliti taas uutesse ruumidesse: vastvalminud maja neljatoalisesse korterisse, mis saadi kasutada sovhoosilt.

Praegustesse ruumidesse kolis raamatukogu 2005. aasta veebruaris. Raamatukogu sai oma käsutusse 130 m² põrandapinda ja kolmekohalise internetipunkti. Uuteks ruumideks ehitati ümber kolme- ja neljatoaline korter. Avaramate ruumide vajaduse tingis avaliku internetipunkti avamine.

Algul oli raamatukogu teenindada Õrn algkool ja Valga sovhoosi territooriumil elavad inimesed. Unikülas asunud Kirovi kolhoosil oli oma raamatukogu (juhataja 1949. aastast Veera Müürsepp), mis asus kontorihoone 16 m² suuruses ruumis. Oma raamatukogu oli ka kolhoosil Suur Oktoober (juhataja 1950. aastast Adeele Kriisa), mis asus Kikkal kontori 20 m² suuruses toas. 1956. aastal liideti mõlema kolhoosi raamatukogud Õrn raamatukoguga, mille tulemusena lisandus kogusse 3649 eksemplari raamatuid. 1959. aastal anti Sangaste külaraamatukogule 3322 eksemplari kirjandusust.

Tegevuse  lõpetanud Priipalu raamatukogust (1947-2001),(juhatajad: 1947-1981 Rosilda Saar, 1981-2001 Liivi  Allik)

lisandus Õru raamatukokku 931 eksemplari kirjandust.

Õru algkoolis tegutses laenutuspunkt kuni kooli sulgemiseni aastal 1971.

Kui varasemate väikeste raamatukogude kadumise põhjustas majandite liitmine, siis Priipalu raamatukogu sulgemise elanikkonna vähenemine ning raamatukogu seniste ruumide minek erakätesse.

2008. aastal oli raamatukogu teeninduspiirkonnas 519 elanikku l0 rahvusest. Õru raamatukogu teeninduspiirkonna omapära ongi läbi aastate olnud muukeelse elanikkonna olemasolu – 1981. aastal elas selles teadaolevalt l5- rahvusest inimesi. Piirkonna õpilased õpivad neljas erinevas koolis, varem õpiti kaheksas erinevas. Raamatukogu kasutas 150 lugejat (lapsi 42), kes külastasid raamatukogu 7043 korral ja laenutasid 9653 eksemplari kirjandust (lapsed 962). Infopäringutele vastati 129 korral. Raamatuid on 11462 eksemplari, millest 420 venekeelsed (saadud annetusena). Ajakirju saadi 29 nimetu – (neist kuus venekeelset, mida tellitakse) ning ajalehti 10 nimetust.
2009. aastal valmis uus telefoniautomaatjaam ja raamatukogugi sai endale telefoni. 2000. aastal jõudis internetiühendus raamatukogusse. 200l. aasta oktoobris saadi juhatajale arvuti ja 2003. aastal hangiti arvutiprogramm RIKS ning algas andmete sisestamine. 2006. aasta jaanuarist mindi üle täielikule arvutipõhisele laenutusele.

Raamatukogu juhatajana on töötanud järgmised inimesed: 1948-195 Aksel Sarv, 1952-1969 Vaike Lehes-Perlova, 1969-1975 Reet Luik, 1975- 1979 Liivi Kolka, 1979-1981 Tiina Pehme ning alates 1981. aastast Saima Niklus-Puusepp. 1975. aastast alates asutust juhatanud on oma erialase hariduse saanud Viljandis.

Asendajatena on raamatukogus töötanud Maia Rätsep, Kaie Männik, Aime Grossberg, Helgi Preedel, Liivi Allik, KatrinJänes.

AIPi töötajana töötas 2005. aasta aprillist kuni 2011.aaasta aprillini Inna Tuhkanen. AIP oli avatud peale raamatukogu tööaega 20 tundi nädalas.

Raamatukogu teeninduspiirkonna pindala on 104,6 km2, 8 küla ja Õru alevik ehk endine Õru vald.

2018 a. on raamatukogu Valga Keskraamatu harukogu.

2018 a. raamatufond 12387, teeninduspiirkonnas elanikke 471, lugejaid 129, neist lapsi 46, laenutusi 7345, külastusi 5040.

2019 a. raamatufond 11966, teeninduspiirkonnas elanikke 492, lugejaid 145, neist lapsi 47, laenutusi 7238, külastusi 4847.

2020 a. raamatufond 1844, teeninduspiirkonnas elanikke 450, lugejaid 140, neist lapsi 41, laenutusi 10017, külastusi 4143.