Koikküla raamatukogu

Koikküla raamatukogu asutati 30. aprillil 1922. aastal Koikküla Rahvaraamatukogu Seltsi poolt. Rahva suurt poolehoidu raamatukogu asutamisele näitas seltsi liikmete suur arv – 79.

Seltsi liikmetele oli raamatukogu kasutamine tasuta. Seltsi sissetulekud olid asutamisaastal 29052 marka ja 65 penni. Raamatuid oli seltsil 10981 marga väärtuses. Kuna seltsil puudus lugemislaud, siis telliti ainult ajakirja „Agu” ja ajalehte „Lõuna- Eesti”. Probleemiks oli ka ruumide puudus. Raamatukogu asus Koikküla mõisas asuniku korteris.

28. veebruaril 1925. aastal tegi haridusministeerium ettepaneku Laanemetsa Põllumeeste Seltsile ühineda Koikküla Rahvaraamatukogu Seltsiga. 1926. aasta 17. juuni ajaleht „Uus Rajalane” annab teada, et Koikküla Rahvaraamatukogu Seltsi agara esimehe Hr. Johansoni algatusel on pandud alus Koikküla seltsimajale. Senini kannatas seltside arenemine peaasjalikult ruumide puudusel. Nüüd omandas põllumeeste selts ühes rahvaraamatukogu seltsiga Koikküla mõisa karjalauda. Seal tehti ajutine remont.

Kuna raamatukogu sai endale ruumid, siis sai ta ka esimese raamatukoguhoidja, kelleks oli U. Jakobson.

Mingil põhjusel koliti raamatukogu 1928. aastal Laanemetsa Vallavalitsuse ooteruumi, kus aga ei köetud ja oli väga niiske. 5. detsembril 1928. aastal toimus Koikküla Rahvaraamatukogu Seltsi juhatuse koosolek. Seal otsustati raamatukogu üleviimine Koikküla Algkooli eesruumi, mida köeti iga päev ja see ruum oli väga sobiv raamatute hoidmiseks. Otsustati veel, et talvekuudel on raamatukogu avatud igal pühapäeval kella kahest neljani.

1931. aastal oli Koikküla valla ja selle ümbruse kohta olemas kolm seltsi. Need oli Laanemetsa Põllumeeste Selts, Laanemetsa valla ja Koikküla Rahvaraamatukogu Selts. Kõikide seltside raamatukogud asusid Laanemetsa vallamajas. Vallavalitsus tahtis omavalitsuse ja riigi toetusega saadud raamatud üle võtta ja paigutada valla raamatukogu juurde. Vaatamata protestile nõustus Koikküla Rahvaraamatukogu Seltsi juhatus raamatukogu vallale üle andma ja viimane tasus jällegi mõned seltsi võlad kirjastusäridele.

Pärast II maailmasõda avati Koikküla raamatukogu uuesti 15. detsembril 1946. aastal. 1949. aastal valiti raamatukogu juhatajaks E. Tiivel. Pärast teda vahetusid juhatajad tihti kuni 1954. aastani, mil raamatukogu juhatajaks saab Meeta Meschin, kes töötas raamatukogus 1983. aasta 4. aprillini.

Sellel ajavahemikul kolis raamatukogu mitu korda. 1946 aastal paiknes raamatukogu „Tahe” sovhoosi Lutsu osakonnas ja oli avatud neljal päeval nädalas kella 12-19-ni. Huvitav on tõik, et üks nendest päevadest oli pühapäev. Kahel päeval nädalas kella neljast seitsmeni laenutati raamatuid „Tahe” sovhoosi keskuses Koikkülas. Hommikupoolikul said raamatuid laenutada Koikküla Algkooli õpilased.

1947. aastal asus raamatukogu Järve talus kolhoosnikule kuuluvas 1890. aastal ehitatud hoones. Raamatukogu kasutada oli üks ahiküttega ruum. Raamatufondis oli 880 raamatut.

1952. aastal kolis raamatukogu Ivani tallu. 1955. aasta lõpul kolis Koikküla raamatukogu „Tahe” sovhoosi Kõpsi küla uude elumajja. 1956. aasta alguses andis Taheva Külanõukogu raamatukogu üle Kaagjärve Külanõukogule ja see sai nimeks Tahe Külaraamatukogu. Kõpsilt kolis raamatukogu 1963. aasta märtsi lõpus Lutsule, kuhu jäi 1969. aasta sügiseni. Kuna Koikkülla kolides saadi väga väikesed ruumid (18m²), siis jäi osa fondist Lutsule. 1977. aastal saadi suuremad ruumid (29 m²) ja koliti kogu fond lõplikult Koikkülla.

1981. aasta jaanuarist nimetati Tahe raamatukogu uuesti Koikküla raamatukoguks. Asukoht oli hea, sest see asus kontori kõrval ja kaupluse vastas.

Seoses algkooli sulgemisega kolis raamatukogu 2006. aasta sügisel koolimaja ruumidesse. 2004. aastal võeti kasutusele võeti programm RIKS. 2010. aastast mindi osaliselt üle elektroonilisele laenutusele.

Allikad:

Valgamaa rahvaraamatukogud 1920–2010. Valga, 2010

Valga Keskraamatukogu arhiiv. Valga rajooni/maakonna raamatukogude aastaaruanded 1956–2014