Kaagjärve raamatukogu

Kaagjärve Rahvaraamatukogu Selts asutasid 12. novembril 1913 ärksamad põllupidajad. Eestvedajad olid Johannes Tuvikene, Johannes Sööt ja J. Rebane. Asutajaliikmeid oli 68. Tegevusluba saadi 1914. aastal. 1920. aastal oli kogus 244 raamatut, lugejaid 78 ja laenutusi 1673. Raha raamatute ostmiseks saadi liikmemaksudest, pidude sissetulekutest ja korjandustest. Seltsi esialgseks põhiülesandeks oli raamatute soetamine ja laenutamine.

1939. aastaks oli raamatukogu jõudnud heale järjele, sisaldades tol ajal ilmunud klassika paremiku.

Pärast teist maailmasõda taasavati Kaagjärve raamatukogu 7. detsembril 1944. Raamatukogu tegutses rahvamaja agitpunkti punases nurgas. Kultuurimaja ruumidesse jäi raamatukogu 1985. aastani. Tema kasutada oli 60 m².

Sõjajärgsel ajal valdav osa Kaagjärve Raamatukogu Seltsi raamatutest hävitati kui poliitiliselt sobimatud.

Nõukogude ajal praktiseeriti palju raamatukoguvälist teenindust. Keskmiselt oli Kaagjärve raamatukogul 3 rändraamatukogu ja vähemalt 1 laenutuspunkt. Kaagjärve algkooli juures teenindati lugejaid aastani 1987.

Lugejate värbamiseks organiseeriti kirjanduse kojukannet.

Lugejate ja külastuste arv suurenes oluliselt pärast kolimist keskuse 3-toalisesse ahiküttega korterisse (47 m²) 1985. aastal. 1994. aasta kolimine viis raamatukogu 4-toalisse mugavustega korterisse (78 m²) majas, kus asusid veel side, arstipunkt ja kommunaalteenuste kontor. 2004. aasta kolimisel saadi sama suur pind nagu ennegi (78 m²) aga külakeskusest kaugemal.

2005. aastal saadi esimene arvuti ja avati avalik internetipunkt (AIP), mille külastatavus oli väga suur, sest tegemist oli küla ühe esimese arvutiga. Kasutusel on raamatukoguprogramm RIKS. Elektroonilisele laenutusele mindi üle 2009. aastal.

Allikad:

Valgamaa rahvaraamatukogud 1920–2010. Valga, 2010

Valga Keskraamatukogu arhiiv. Valga rajooni/maakonna raamatukogude aastaaruanded 1956–2014