Tagula raamatukogu
Varasemad arhiiviandmed Tagula Rahvaraamatukogu Seltsist pärinevad 8. detsembrist 1918. 6. jaanuaril 1921 toimus Otepää Vallamajas Tagula Rahvaraamatukogu Seltsi korraldatud pidu, mille sissetulek (ligi 6000 marka) läks raamatute soetamiseks.
1925. aastal määras haridusministeerium 15 000-margase riikliku toetuse avalike raamatukogude võrku kuuluvatele Valga maakonna raamatukogudele, kuhu kuulus ka Tagula Rahvaraamatukogu Seltsi raamatukogu. Peale rahalise toetuse kinkis haridusministeerium raamatukogule 7 raamatut.
28. veebruaril 1926 toimus Tagula Rahvaraamatukogu Seltsi aastakoosolek. Seltsi aasta sissetulek oli 106 618 marka, raamatuid osteti 17 959 marga eest. Valiti seltsi eestseisus ja revisjoni komisjon.
1927. aastal saadi haridusministeeriumilt toetust 1600 marka. Pärast Tagula uue koolimaja valmimist koondati raamatud kooli ruumidesse ning neid laenutasid õpetaja Rosalie Värnik, õed Liisi ja Salme Elstinid jt.
1928. aasta jaanuaris tuli Tagula Rahvaraamatukogu Seltsil mõte ühineda Korijärve Haridusseltsiga. Veebruaris toimunud seltsi peakoosolekul arutati kahe seltsi liitumise küsimust. Liitumine leidis toetust kuna mõlema seltsi siht ja ülesanne oli ühine – tõsta haridust väljaspool kooli. Tagula Rahvaraamatukogu Seltsi hinnati oma suuruse ja väärtuse poolest Valgamaa seltside hulgas esimeseks.
1929. aasta Tagula Rahvaraamatukogu Seltsi peakoosolekul nenditi, et vaatamata majanduslikult kehvale eelmisele aastale, muretseti lugemisvaraks 1659 raamatut. Valla toetus kirjanduse ostmisel oli 69%. Puudust tunti seltsimajast, ulualust andis endiselt Tagula Algkool.
1944. aasta sõjatules hävis Tagula koolimaja ja ühes sellega kogu varem soetatud kirjandus. Pärast sõda alustas raamatukogu tegevust 1946. aastal. Esimene kirjalik aruanne Tagula külaraamatukogu töö kohta pärineb 1948. aastast.
27. detsembril 1951 koostatud riikliku rahvaraamatukogu pass annab võrdlemisi detailset informatsiooni. Tagula rahvaraamatukogu asus Tagula külanõukogu ruumes (põrandapinnaga 20 m2). Raamatuid oli 1461 eksemplari. Lugejaid oli 192, neist täiskasvanuid 127 ning lapsi 1961. aasta Tagula Külaraamatukogu pass teavitab, et raamatukogu asub Tagula algkooli ahiküttega ruumides (põrandapinda 27 m2).
1965. aastal oli raamatukogu teeninduspiirkonnaks Kalinini-nimeline kolhoos, Tagula ja Tuulemäe Algkool.
1974. aastal valmis Kalinini-nimelise kolhoosi administratiivhoone, kuhu sai kolm ruumi ka raamatukogu (kokku põrandapinda 34 m2).
1988. aasta mais kolis raamatukogu sama hoone II korruse suurematesse ruumidesse (põrandapinda 55 m2).
1993. aastal raamatukogu remonditi.
Kuni 2009. aastani paiknes raamatukogu endises majandi administratiivhoones, kus praegu asub Tagula kultuurimaja. 2009. aasta sügisest sai raamatukogu uued ruumid. Raamatukogu koliti kahekorruselise korterelamu esimesele korrusele (40,1 m²).
2004. aastal saadi internetiühendus ja lugejaarvuti.
2008. aastal alustati raamatute kirjete sisestamist programmi RIKS ning elektrooniline laenutus algas septembris.
Allikad:
Valgamaa rahvaraamatukogud 1920–2010. Valga, 2010
Valga Keskraamatukogu arhiiv. Valga rajooni/maakonna raamatukogude aastaaruanded 1956–2014