Tsirguliina raamatukogu
1923. aastal asutati Tsirgulinna Rahvaraamatukogu Selts. Raamatukogu asutaja ja seltsi juhataja oli kohaliku kooli õpetaja Aleksander Schuravlöff. Raamatukogu asus algkoolihoones ja esimeseks teadaolevaks laenutajaks oli õpetaja Alviine Läti.
Raamatute ostuks raha saadi pidude korraldamisest.
3. märtsil 1929 Tsirgulinna Algkoolis toimunud Tsirgulinna Rahvaraamatukogu Seltsi peakoosolekule esitatud aruandest nähtub, et aasta jooksul muretseti ligi 200 köidet uusi raamatuid, kokku oli seltsi raamatukogus üle 600 köite, raamatute hinnaks arvati ligi 1000 krooni ning lugejaid oli üle 60.
Koolimaja kitsastes oludes asus raamatukogu 1931. aasta juulini, kui Tsirgulinn sai omale kaua igatsetud rahvamaja, mille ehitas annetuste, loteriide, näitemüükide ja laenude abil Tsirgulinna Vabatahtlik Tuletõrje Selts (taas eesotsas energiline A. Schuravlöff). Hoone teisel korrusel leidis oma kodu Rahvaraamatukogu Selts. Raamatukogu oli avatud pühapäeviti kella 10–16, laenutajaks õpetaja Läti, keda vahel asendasid ka teised seltsi liikmed.
1938. aastal anti haridusministeeriumi koolivalitsuse poolt viiele Valgamaa raamatukoguhoidjale hea töötamise eest II järgu kutsetunnistus. Teiste seas sai selle ka Aleksander Schuravlöff, olles seega esimene kutsega raamatukogutöötaja Tsirgulinnas. Hoogne seltsielu kestis sõjani. 1944. aastal hävitas sõjatuli seltsimaja ja raamatukogu.
Sõjajärgsel aja avati raamatukogu uuesti 1. detsembril 1946. Täpsemaid andmeid on aastast 1950: raamatukogu asus külanõukoguga ühes hoones aadressil Kesk tn 2, raamatuid laenutas Heino Krall. Järgmisel aastal asus tööle tema vend Hugo Krall.
Raamatukogu asus nimetatud ruumides kuni 1992. aastani. Kuna vallavalitsus vajas ruume juurde, osteti raamatukogule omaette maja Nooruse 22. Raamatukogutööks ei olnud see elumajaks ehitatud hoone aga kõige parem, nappis valgust ja avarust.
1997. aastal otsustati ühendada küla- ja kooliraamatukogu ning koliti koolimajja Nooruse tn 1. Ühendkogu asupaigaks sai endine internaadihoone, mis renoveeriti raamatukogule sobivaks.
„Arvutite ajastu” saabumisel avati raamatukogus kolme lugejaarvutiga avalik internetipunkt. Koostati elektrooniline kataloog ja 1. juunist 2005 mindi üle elektroonilisele laenutusele.
Allikad:
Valgamaa rahvaraamatukogud 1920-2010. Valga, 2010
Valga Keskraamatukogu arhiiv. Valga rajooni/maakonna raamatukogude aastaaruanded 1956–2014