Dialoog 9. klassi õpilastega -“Miks on Tsirguliina koolis hea õppida?”
Koolitusprogramm “Kohalike dialoog kohalikus raamatukogus” toimub sel aastal juba teist korda – fookuses jätkuvalt raamatukogude rolli tugevdamine kogukonnakeskustena. Dialooginädalal 22. maist kuni 26. maini arutletakse mitmetes Eesti raamatukogudes kogukondi kõnetavatel teemadel, enamasti raamatukogudest lähtuvalt, aga on ka arutelusid kirjandusest, kultuurist, noortest seeniorideni.
Üle-eestilisest dialooginädalast saab lugeda sellele lingile liikudes: https://kogu.ee/2023/05/21/raamatukogud-kutsuvad-dialooginadalale-ule-eesti/
Dialoogilaadne varasem kogemus on mul saadud „Arvamusrännakut” läbi viies, mis päris hästi ei õnnestunud. Nüüd on hea võrrelda ja õppida varasemast kogemusest kuidas tänu koolituselt saadud teadmistele, dialoogi läbiviimise põhimõtete rakendamisele õnnestus dialoog “Miks on Tsirguliina koolis hea õppida?” palju paremini. Lisaks teemaküsimusele jagasid õpilased mõtteid ja mälestusi oma põhikooliaastatest ning sellest, mida muuta, et kool oleks senisest veelgi toredam koht õppimiseks, spordiga ja harrastustega tegelemiseks?
Avasõnades selgitasin dialoogi põhimõtteid, eesmärki, vajadust. Ruumi kujundust (miks on toolid ringikujuliselt jms). Rääkisin koolitusest ja üle-eestilisest dialooginädalast. Osalejaid kokku koos õpetajaga oli 14.
Alustasime häälestamisega – kuidas päev algas. Mina näiteks juhtusin varahommikul nägema lendamas kõrvuti kahte kukkuvat kägu.
Enamikul õpilastest oli tavapärane hommik (keda ajas sääsk kell neli üles, kes nägi kureparve. Õpetajal oli vahejuhtum, kus kitsed teel olles panid bussi peatuma.
Olen õpilaste (põhikooli lõpetajate) käest küsinud – mida nad mäletavad esimestest raamatukogutundidest, tegevustest raamatukogus, siis valdavalt ei meenu neil midagi. Sellest teadmisest oligi ajendatud minu dialoogi küsimus ning alustuseks suunasin õpilasi meenutama oma algkooliaastaid – minna mõtetes minevikku. Tore oli jälgida, kuidas mälusopist tulid neil meelde ekskursioonid, ühised kodukülastused nende esimese õpetajaga, mõningate õpetajate tabavad ütlused. Tuletasin neile meelde raamatukoguringi ja mitmeid esitatud näidendeid. Äratundmisrõõm valdas kõiki. Tabasin ennast, et hoopis mina pean järgima dialoogi pidamise põhimõtteid.
Miks siis on Tsirguliina koolis hea õppida? Enim toodi välja, et meil on väike, rahulik, väikeste klassidega maakool, kus kõik tunnevad kõiki. Kooli ümbruses on palju loodust, mis linnakoolis puudub. Hea, et võimaldatakse kasutada tasuta jõusaali. Kiitust jagati ka klassikaaslastele ja õpetajatele. Tundsin huvi, mida kooli lõpetajad sooviksid, et kooli veel paremaks muutuks? Ühiselt kurdeti huviringide vähesuse üle, võiks olla parem koolibussi graafik, mis praegu ei võimalda kaugemal elavatel õpiastel peale tunde kooli jääda.
Väljahäälestamine – mida võtate tänasest koosolemisest (dialoogist) kaasa?
Meeldis ringis istumine ja möödunud aastate, eriliste hetkede meenutamine, mille peale muidu ei oleks tuldud.
Dialoog kui selline oli neile oluline, mõistmaks, et peagi nad enam klassina kokku ei saa. Tõdeti, et neil on kokkuhoidev, sõbralik klass, kes peagi läheb lahku. Ring justkui ühendas neid senisest veelgi enam.
Olen endale tänulik, et peagi põhikooli lõpetavatele noortele sellise võimaluse pakkusin. Iga osaleja sai raamatukogust lahkudes kaasa rullikese tsitaadiga õppimisest ning jutuvurrgi leidis loosi tahtel omaniku.
Aitäh kõigile dialoogis osalejatele!
Tiia Pärnik-Pernik
