Lüllemäe ja Tsirguliina raamatukogus oli veebruari esimeses pooles võimalus näha H.C. Anderseni elu ja loomingut tutvustavat näitust. Näitus jõudis ka Harglasse 31.jaanuaril.
Kirjaniku sünnilinna Odense Linnamuuseumide ja H. C. Anderseni Maja poolt koostatud ning Taani Suursaatkonna vahendatud näitus esitles tema elu- ja loometeed. Lisaks rikkalikule kirjanduslikule pärandile – muinasjuttudele, luuletustele, näidenditele, reisikirjadele ja romaanidele oli ta ka hea käega kunstnik. Näitus esitles muuhulgas tema loodud paberväljalõikeid ja pildikollaaže. Vaestes tingimustes kasvanud, koolituse saanud ja elus mitmeid vastulööke taluma pidanult suutis ta enda elu siiski õnnelikuks, otsekui muinasjutuks luua ja seda väljendab ka näituse rol-upil olev tsitaat, mida ta enda mälestustes kasutas: „Minu elu on ilus muinasjutt, õnnelik ja sündmustest tulvil.“
Nähtu meeldis kõigile raamatukogu külastajatele – nii lasteaialastele, õpilastele kui täiskasvanutele.
Nii Lüllemäe Põhikooli, Hargla kooli kui Tsirguliina Kooli õpilased said kõik osa sellest suurepärasest näitusest. Tsirguliinas Imetleti muinasjutuvestja käärilõikeid, saades inspiratsiooni ka ise neid teha (peale lumehelveste lõikamise).
Lüllemäel tegi 1.-2. klassi lastele raamatukogu juhataja näitusest lühitutvustuse ning vaadati pilte. 3.-9. klassi õpilased lugesid kordamööda klassikaaslastele valjult ette. Kui näitusega oli tutvutud ja huvitavamate faktide üle arutletud asusid kõik lapsed vaatama näitusega koos pakutud Taani filmi „Metsluiged”. Filmi tegevus toimub Taani kuninganna Margrethe loodud dekupaazidel, mis olid nii tõetruud ja väga ilusad.
Sellised näitused (nagu ka Ilon Wiklandi lapsepõlve tutvustav kohvernäitus) on väga oodatud. Need on huvitavad ja mõtlemapanevad. Anderseni muinasjutud on väga tähendusrikkad, põimunud tema elulooga, näiteks „Väike merineitsi”, kes ei saanud printsile avaldada omi tundeid nagu ka Andersen pidi loobuma pere loomisest, kuid see võimaldas tal väga palju reisida ja uusi muljeid ning ideid oma loomingu jaoks koguda. Tundsime kaasa tema kurvale lapsepõlve- ja noorusajale. Imestasime koolijuhataja keelust õpingute ajal luuletada, ent vaatamata kõigele olid tema tunnistused parimad võimalikust.
Nüüd, kui meil on olnud Anderseni näitus Taanist ja Wiklandi näitus Rootsist, siis ootaks neid veel – Soomest Muumitrolle ja Eestist…
Oleme lootusrikkad.
