Hargla raamatukogu

6. märtsil 1921 kutsus Taheva valla koolivalitsus kokku koosoleku raamatukoguvõrgu küsimuses. Vastavas protokollis on kirja pandud järgmised punktid:

• Koosolek, raamatukogu tarvidust silmas pidades ja mõeldes nii laste kui täiskasvanute tarvidust, otsustas avada rahvaraamatukogu Taheva vallamaja juurde, kus leiduks nii laste kui täiskasvanute kirjandust

• Et pidudest laekunud raha 8611 marka on vähe, siis palutakse maakonna koolivalitsuselt lisa 5000 marka

• Raamatukogule panna nimeks “Valgus”

• Avada lähemal ajal

• Piirkond – Taheva vald kahe kooli ja mõisaga

Aktiivseteks asutajaliikmeteks olid kohaliku Taheva algkooli juhataja Hugo Kõomägi ja õpetaja Meeri Raudsepp. Esimeseks juhatajaks saigi Meeri Raudsepp, kes pidas seda ametit märtsist 1921 kuni augustini 1922. Seejärel lahkusid Kõomägi ja Raudsepp koolist ja vallavalitsus korraldas uute õpetajate valimised, mille tulemusena sai kooli uueks juhatajaks J. Kokk ja õpetajaks Jenny Rebane. 1922. aasta septembrist võttis Jenny Rebane enda õlule ka kohaliku raamatukoguhoidja kohustused. Raamatukogu asus Taheva algkoolis, õpetaja kitsukeses korteris ja mahtus ühte kappi. Laenutamine toimus pärast õppetundide lõppu ja pühapäeviti. Laenutused märgiti üles vihikusse ja raamatute tagastamisel kriipsutati maha.

Raamatukogu täiendamisest jutustavad arhiiviandmed, et Taheva algkooli juhataja J. Kokk nõudis vallalt raamatukogu täiendamist ja käsiraamatute ostmist. Alates 14. jaanuarist 1931 muudeti Taheva valla Hargla Rahvaraamatukogu Seltsi raamatukogu Taheva valla avalikuks raamatukoguks. J. Rebane nõustus edasi selle raamatukogu juhatajaks olema.

1936. aastal võttis J. Rebane osa raamatukogutöötajate kursustest, sooritas lõpetamisel eksamid ja sai kutsetunnistuse. Raamatukogutöö korraldati ümber, raamatud kanti põhinimestikku, seejärel jaotati sisu järgi kümnesse liiki. Võeti kasutusele lugejakaardid. Laenutused registreeriti, selle alusel koostati aruanded lugejate ja laenutuste kohta. Vähehaaval suurenes raamatute arv ja kasvas ka lugejate pere: siia kuulus õpilasi, külanoori, õpetajaid, valla- ja metsaametnikke, aga ka üsna eakaid külainimesi. Nii muutus raamatukogu Hargla elanikele populaarseks, pakkudes üsna mitmekesist lugemisvara. Seoses fondi suurenemisega muretseti juurde teine kapp ja raamaturiiulid. Ka sai raamatukogu omaette toa.

1940. aastal raamatukogu puhastati kodanlikust kirjandusest, kogu täienes uue kirjandusega – marksismi-leninismi rajajate teostega.

Teise maailmasõja ajal sai kool kannatada, purustatud olid uksed-aknad, tassiti laiali kooli mööblit ja õppevahendeid. Rüüstati ka raamatukogu.

1. aprillil 1945. aastal võttis raamatukogutöö oma õlgadele Elli Faster. Et seniseid ruume oli vaja külanõukogule, kolis raamatukogu üle Fasteri majja.

1947. aastal siirduti Hargla rahvamaja tagaruumi, kus leiti peavarju 1951. aastani. Kui aga Taheva külanõukogu viidi üle Laanemetsa, paigutati vabanenud ruumidesse raamatukogu. 1954. aastal vajati ruume õpetajate korteriteks, tehti raamatukogu peatuspaigaks Hänilase maja. Et siin oli kasutada ainult üks tuba, jäi ruumi väheks ja aastal 1966 koliti ümber Hargla kolhoosi keskusse.

Raamatukogu oli mugavustega korteris küll, aga otse raamatukogu all keldris oli katlamaja. Suitsu ajas sisse nii hullusti, et raamatud ja üldse kõik sisustus oli tahmakorra all. Tolleaegsed raamatud on veel praegugi vingulõhnalised ja mustad.

1992. aastal andis vald raamatukogule lasteaia endised ruumid.

Esimesed arvutid ja ka internetiühenduse saadi aastal 2002. 2004. aastal võeti kasutusele raamatukoguprogramm RIKS ja 2009. aastal mindi üle elektroonilisele laenutusele.

Allikad:

Valgamaa rahvaraamatukogud 1920–2010. Valga, 2010

Valga Keskraamatukogu arhiiv. Valga rajooni/maakonna raamatukogude aastaaruanded 1956–2014