23.oktoobril tähistati Hargla Maakultuurimajas raamatukogupäevade raames Hargla raamatukogu 105. sünnipäeva. Juubelipidu tõi kokku raamatukogu lugejad, kolleegid, koostööpartnerid ja sõbrad, et meenutada raamatukogu ajalugu ning tähistada selle olulist rolli kohalikus kogukonnas. Külalistele esines kirjanik Ene Arikainen.
Hargla raamatukogu ajalugu ulatub 1921. aastasse, mil Valgamaal pöörati üha enam tähelepanu raamatute ja hariduse kättesaadavusele väljaspool kooliseinu. Sama aasta 6. märtsil otsustati Taheva valla koolivalitsuse koosolekul avada rahvaraamatukogu Taheva vallamaja juurde. Raamatukogu sai nimeks „Valgus“ ning selle eesmärk oli pakkuda lugemisvõimalusi nii lastele kui ka täiskasvanutele.
Raamatukogu asutamise juures olid aktiivsed Taheva algkooli juhataja Hugo Raudsepp ja õpetaja Meeri Raudsepp, kellest sai ka esimene raamatukoguhoidja. Algusaastatel olid tingimused tagasihoidlikud. 1922. aastal tegutses raamatukogu algkooli õpetaja väikeses korteris ning kogu raamatukogu mahtus ühte kappi. Raamatuid laenutati pärast õppetunde ja pühapäeviti ning laenutuste üle peeti arvestust vihikus.
Aastatega raamatukogu kasvas ja töökorraldus muutus. 1936. aastal läbis raamatukoguhoidja Jenny Rebane erialased kursused. Kasutusele võeti lugejakaardid, raamatud kanti põhinimestikku ning neid hakati süstemaatiliselt liigitama. Raamatukogu oli oluline osa kohalikust kultuurielust, mille toetuseks korraldati ka pidusid ja näitemänge.
Sõda tõi kaasa suuri kaotusi
Raamatukogu ajaloo üks raskemaid perioode oli 1944. aasta, mil sõjategevuse käigus sai kannatada Hargla kool ning rüüstati ka raamatukogu. Lõhuti kappe ja riiuleid, raamatud loobiti õue ning neid vedeles isegi maanteel ja kraavis. Aastatega kogutud raamatutest jäi alles vaid ühe kapitäie jagu.
Sõjajärgsetel aastatel vahetusid raamatukoguhoidjad sageli. Pikemalt töötasid Hargla raamatukogus Salme Kokk, kes alustas 1953. aastal ja jäi ametisse 16 aastaks, ning Leili Onkel, kes töötas raamatukogus alates 1969. aastast 18 aastat. Mõlemad andsid olulise panuse Hargla kultuuriellu.
Leili Onkeli järel ametisse asunud raamatukoguhoidja meenutas juubelikõnes ka oma esimesi tööaastaid. Raamatukogu oli talle tuttav juba lapsepõlvest, sest asus kodust vaid mõne sammu kaugusel.
Ühe eredama mälestusena tõi ta esile ajad, mil raamatukogu all paiknenud katlamajast tungis ruumidesse suitsu ja tahma. Mõnikord oli suitsu sedavõrd palju, et tuli ruumist välja minna. Olukord paranes 1993. aastal, kui raamatukogu kolis endise Hargla lasteaia ruumidesse. Alates 2017. aastast tegutseb raamatukogu Hargla koolihoones.
Raamatukogu lugu on eelkõige inimeste lugu
Juubelikõnes meenutati ka värvikaid seiku igapäevasest raamatukogutööst. Näiteks on lugejad otsinud raamatuid, mille täpne pealkiri ei meenu, kuid meeles on mõni üksik sõna, kaanepilt või killuke sisust. Nii on raamatut „Kuristik rukkis“ küsitud teosena, mille pealkirjas peaks olema midagi viljateradega seotut, ning A. Kasemaa „Rannamände“ kirjeldatud raamatuna, millel on seos puude ja merega.
Sellised juhtumid iseloomustavad raamatukoguhoidja tööd, kus lisaks raamatute laenutamisele on oluline oskus kuulata, mõista ja aidata lugejal õige teos üles leida.
Hargla raamatukogu jaoks on läbi aegade olnud tähtis tihe side kohaliku kogukonnaga. Selle ilmekaks näiteks on 2021. aasta, mil raamatukogu sajandat sünnipäeva ei saanud koroonapiirangute tõttu suuremalt tähistada. Hargla kooli 7. klassi õpilased algatasid koos kodulooõpetajaga kampaania „100 raamatut Hargla raamatukogule“. Kogukond võttis üleskutse soojalt vastu ning raamatuid annetati märkimisväärselt rohkem kui sada.
105 aasta jooksul on ühest raamatukapist alguse saanud raamatukogu kasvanud ja muutunud koos oma kogukonnaga. Selle järjepidevuse taga on inimesed, kes on raamatukogu rajanud, hoidnud ja arendanud, ning lugejad, kelle jaoks on raamatukogu olnud oluline paik.
Täname Hargla Maakultuurimaja sooja vastuvõtu ja hubase meeleolu loomise eest, kirjanik Ene Arikainenit juubelipeol esinemise eest ning kõiki osalejaid, kes aitasid selle päeva eriliseks muuta.
Palju õnne Hargla raamatukogule 105. sünnipäevaks!