Foto: Valga Muuseum, VaM F 2338 Kaagjärve kõrts ja ait.

Tänavune aasta on kuulutatud raamatukogude aastaks. Valga vallas on käesoleva aasta seisuga kümme raamatukogu – keskraamatukogu ja üheksa haruraamatukogu. Just raamatukogude aastal on kohane vaadata tagasi, aga ka ettepoole – kust me tuleme, kus oleme praegu ja kuhu oleme teel. Tutvustame meie tublisid raamatukogusid ükshaaval, seekord teeme tutvust Kaagjärve raamatukoguga. (Kirja pani Kaagjärve raamatukogu juhataja Eva Kalu). 

Kaagjärve raamatukogu pakub mitmekesist tegevust

Kaagjärve raamatukogu sai alguse Kaagjärve Rahvaraamatukogu Seltsist, mille asutasid 12. novembril 1913. aastal ärksamad põllupidajad. Seltsi eestvedajateks olid Johannes Tuvikene, Johannes Sööt ja J. Rebane. Selts sai raamatukogu pidamiseks tegevusloa 1914. aastal, milles oli kokku 68 asutajaliiget. Kogus oli 1920. aastaks kokku 244 raamatut, 78 lugejat ja tehtud 1673 laenutust. Raha raamatute ostmiseks saadi liikmemaksudest, pidude sissetulekutest ja korjandustest. Seltsi esialgne põhiülesanne oli raamatute soetamine ja laenutamine.

1939. aastaks oli raamatukogu jõudnud heale järjele, sisaldades tol ajal ilmunud klassika paremikku. Pärast teist maailmasõda taasavati Kaagjärve raamatukogu 7. detsembril 1944. aastal. Raamatukogu tegutses tol ajal rahvamaja agitpunkti punases nurgas, kus sai kokku kasutada 60 m² ulatuses ruume. Rahvamaja ruumidesse jäi raamatukogu 1985. aastani. Sõjajärgsel ajal hävitati kahjuks valdav osa Kaagjärve Raamatukogu Seltsi raamatutest, kuna need olid tol ajal poliitiliselt sobimatud.

Nõukogude ajal praktiseeriti palju raamatukoguvälist teenindust, kus organiseeriti rohkemate lugejate värbamiseks kirjanduse kojukannet. Keskmiselt oli Kaagjärve raamatukogul kolm rändraamatukogu ja vähemalt üks laenutuspunkt. Kaagjärve algkooli juures teenindati lugejaid 1987. aastani.

Lugejate ja külastuste arv suurenes oluliselt 1985. aastal pärast külakeskuse 3-toalisesse ahiküttega korterisse (47 m2) kolimist. Sealtmaalt koliti veel kolm korda:

  1. aastal 4-toalisse mugavustega korterisse (78 m2) majas, kus peale raamatukogu asusid veel sidepunkt, arstipunkt ja kommunaalteenuste kontor.
  2. aastal saadi raamatukogule sama suur pind nagu varasemaltki (78 m2), kuid see asus külakeskusest kaugemal.
  3. aastal liikus raamatukogu samasse korterelamusse (Keskuse 11), kus tegutseti ka aastal 1994. Kasutusel on kaks korterit – üks raamatukogu, teine külakeskuse jaoks.
  4. aastal sai raamatukogu endale esimese arvuti, millega seoses avati avalik internetipunkt (AIP), mille külastatavus oli väga suur, sest tegemist oli küla ühe esimese arvutiga. Headest arengutest on märkimisväärne, et 2021. aastal sai raamatukogu kööginurga, kus on võimalik erinevaid õpitube ja üritusi läbi viia.

Hea on tõdeda, et raamatukoguga ühes majas asub ka lasteaed, kellega teeme tihedalt koostööd. Koos väikeste sõpradega meisterdame, joonistame, loeme ja teeme palju erinevaid tegevusi. Nii anname juba maast madalast edasi teadmist, et raamatukogu pole üksnes koht, kust laenutada raamatuid, vaid siin on võimalus väga paljudeks erinevateks tegevusteks. Reedeti tegutseb raamatukogus ka lastele mõeldud kunstiring, mis on väikeste kunstnike seas väga armastatud.

Kaagjärve raamatukogu külastajad on väga toredad ja toetavad. Olen proovinud tuua raamatukokku palju uusi sündmusi ja traditsioone eesmärgiga kutsuda rohkem inimesi raamatukogusse. Ootan ka kogukonna initsiatiivi. Hea on tunda, et külaelanikud teavad, et neil on olemas koht, kuhu neid alati oodatakse ning kust saavad nad abi ja tuge. Raamatukokku on loodud ka kaugtöökoht – rahulik paik, kuhu igaüks saab tööd tegema tulla. Kaugtöökoha puhul on suurepärane ka see, et koolitöö tegemisel saab vajalikku materjali alati raamatukogust otsida. Soovin kõigile ilusat raamatukogude aastat ja ootan Teid ikka raamatukogus!

Huvitavaid noppeid Kaagjärve raamatukogu ajaloost

  • Kaagjärve Rahvaraamatukogu Selts asutati 12. novembril 1913. aastal. Asutajateks olid tolleaegsed ärksamad põllupidajad eesotsas Joh. Tuvikene, Joh. Sööt, J. Rebane jt.
  • Avaliku raamatukogu avamiseks anti luba 1914. aastal (Postimees 20. jaanuar 1914 nr 15 lk 3).
  • märtsil 1914 pidas selts oma esimese koosoleku. Kahe kuu tegutsemise tulemused: liikmeid 68, sissetulek 124 rubla, väljaminek 60 rubla. Otsustati muretseda vajalikku inventari (Postimees 11. märts 1914 nr 57 lk 2).
  • Tegutsemiseks üüriti ruum endise Kaagjärve mõisa Järve kõrtsi majas. Algaastail tuli seltsil võidelda suurte raskustega. Alles siis, kui saadi annetuste toel muretseda näitelava jaoks vajalikud asjad ja korraldada pidusid, hakkas seltsi majanduslik olukord paranema. Ruumides tehti remonti.
  • a. jaanipäeval peeti esimene pidu oma remonditud ruumides. Ette kanti kaks segakoori laulu, kaks näitemängu ja naljaettekandeid. Peo sissetulek oli 1200 marka.
  • aastal toetas riik raamatukogusid. Kaagjärve rahvaraamatukogu sai 2500 marka toetust. Peale selle saadi veel 7 nimetust raamatuid, igat 7 eksemplari. Raamatukogusid toetas Eesti riik ka edaspidi.
  • aasta koosolekul otsustati kõrtsihoone ümber ehitada. Selleks otsustati võtta laenu kultuurkapitalist. Projekti järgi läheb ümberehitus maksma 404 040 marka. Ehituse käigus viiakse näitelava hoone teise otsa endise kõrtsi rehealusesse. Peale selle saavad oma korralikud toad näitlejad, jalutus-, riidehoiu-, einelaua ja raamatukogu ruumid. Majahoidja saab elukorteri. Saalis on ette nähtud 182 istekohta, peale selle seisukohad.
  • aasta koosolekul otsustati astuda haridusliidu liikmeks ja muuta põhikirja.
  • aasta koosolekul nõuti, et juhatus astuks samme seltsi maa ja majade ära ostmiseks.
  • Aastatel 1940 – 1944 raamatukogu ilmselt ei töötanud ja raamatud olid laiali kantud. Raamatud korjas kokku 1944. aastal E. Tompel, kui asus rammatukoguhoidja ametisse. Peale sõda töötas raamatukogu kahes väikses toas Järve kõrtsi hoones.
  • Viiekümnendatel aastatel oli Kaagjärve raamatukogu ENSV parim ning hoidis kolm aastat järjest enda käes ENSV kultuuriministeeriumi rändlippu.
  • aastal asus tööle Mare Lillemets ja raamatukogu kolis Alamõisasse ühte 3-toalisse ahjuküttega korterisse.
  • aastal koliti ümber 4-toalisse keskküttega korterisse.

Allikas: Karula Muinsuskaitse Selts